Kindel kodu põhjamaa kliimas – 80 aastat ajalugu

1994. aastal tarnis Soome Maja grand old man Raju Söödor esimesed soome majad Venemaale Siberisse, kuhu sai püstitatud kokku kümme maja. Sealse kogemuse põhjal ja eduka projekti tulemusena võeti vastu otsus hakata tooma maju ka Eestisse. Nii alustaski Soome Maja 1996. aastal Omatalo puitelementmajade ehitamist Eestis. Esimesed majad, mis olid ka üleüldse esimesed elementmajad Eestis, ehitati Veskimöldre elurajooni. Raju Söödor on inseneriharidusega ning tegelenud ehitusega kogu maailmas üle 35 aasta. Suur kogemus ehituses andis ka kindluse soome majade erakordses kvaliteedis.

Omatalo asutajad.
Omatalo asutajad

1940-ndad – ettevõtja Kivennavalt

Omatalo sünniaastaks Soomes peetakse aastat 1939, kui Tuomas Paavolainen lõi oma ehitusettevõtte Kivennapas, Viiburis. Tuomas ehitas Viiburi lähistel äri-, elamu- ja koolimaju. Talvesõda tõi ärisse pausi, kuid ehitamine jätkus pärast 1941. aastat, kui Viiburi vallutati ning Tuomas asutas linna telliste ja katusematerjalide vabriku. Sõjajärgsel taastamisperioodil oli puudus ehitajatest ja tekkis nõudlus tehases valmistatud puidust majade järele. Esimene majatehas asutati Lohjale. Pärast ettevõtte siirdumist Lohjale 1948. aastal liitusid ettevõtmisega ka Tuomase lapsed, nende hulgas poeg Uolevi Paavolainen, kes mõtles välja Omatalo brändi.

Kõige esimesed elementmajad Eestis

1950-ndad – Lohja ajastu

Kui ettevõte siirdus 1940ndate lõpus Lohjale, asutati Rakentajan Puusepät OY nimeline ettevõte, mis valmistas väikemajade tootmiseks vajalikke puusepatooteid. Aastal 1959 asutati Lohjan Rauta OY, mis hakkas toetama ja korraldama ehitusettevõtte hankeid. Kõige esimesed soome majad toodi Eestisse Soome riigi teise maailmasõja sõjavõlgade katteks. Need majad asuvad senini Tallinnas Vabaduse ja Rännaku puiesteel.

1960-ndad – eksport Saksamaale

Kuldsetel kuuekümnendatel käivitati eksport Saksamaa suunal. Vennad Jussi ja Mauno Paavolainen tutvusid Hamburgis käies nüüdisaegsete majade näituse kontseptsiooniga, mille raames linn valmistas ette maa-ala, millele majatehased said püstitada oma näidismajad ning need pärast näitust soovijatele maha müüa. Ettevõte osales Hamburgi messil tänu vendade initsiatiivile. Räägitakse, et Mauno insipireeris Kalevi Sassit algatama praegust Soome elamumessi just Saksamaalt saadud kogemustele tuginedes.

1970-ndad – Omatalo elementmaja

1970. aastal peeti esimene Soome elamumess Tuusulas, kus osaleti viie erineva majaga. Tehases valmistatud majade tehnoloogia tähistas sellel ajal täiesti uut mõtlemist ning koos sellega töötati välja unikaalne majaelementide valmistamisviis. See andis hoogu kogu tööstusele ning kindlustas Omatalo brändi positsiooni sellise ehitusmeetodi pioneerina.

Seinaelemendi tootmisliin

1974 aastal viidi majade tootmine Sonkajärvile

Tootmise kolimise põhjuseks oli eelkõige suur vajadus kvaliteetse puidu ja tööjõu järele. Soome majatehas ning tehnoloogia oli sellel perioodil elementmajade ehitamise pioneer, tarnides kümnetele tuhandetele peredele läbimõeldud disainiga kõrgkvaliteedilisi maju. Edu põhjuseks olid järjekindel arendustöö ja pikaajalised traditsioonid.

1980-ndad – Väikemajad erinevatele sihtrühmadele

80ndad aastad olid majatehasele üks tootmise tippaegu, kuna maju ehitati väga mitmele sihtrühmale. Keskmine maja suurus 1983. aastal oli 104 ruutmeetrit. Aastas toodeti ligikaudu 600 maja ning majatehas valiti 1984. a Sonkajärvi maakonna parimaks ettevõtteks. Mitmel aastal võideti auhindu elamumessidelt ja üleriigilises ehitusettevõtete uuringus, milles osales 31 ettevõtet, oldi selgelt esimene. Samuti meeldisid arendajatele väljatöötatud majade mudelivalik ja planeeringud.

Suurusehullustus 90-ndatel – enamik ehitatud maju oli üle 200m2

1990-ndad – Kvaliteediga majandussurutise vastu võideldes

Paavolaiste ajajärk sai 90ndatel ettevõttes otsa ning majandussurutise vastu asuti võitlusse kvaliteetsete toodete ja ehituslahendustega. Nimelt saadi 1991. aastal patent ainulaadsele külmasilla lahendusele. Sellel perioodil hakkasid üleriigilised müüginumbrid rekordaegadel saavutatud tasemetega võrreldes kõikjal järk-järgult kahanema ning teatav mõju oli sellel ka Soome tehasele. Rasked aastad elati üle ja juba 1997. aastal olid tehase müüginumbrid jälle kasvuteel. Sama aasta lõpus osteti üle mitu ettevõtet ja tehti suuri investeeringuid ekspordi edendamiseks – selle tarbeks loodi Finndomo OY üksus, mille brändiks jäi samuti Omatalo.

Milleniumi aegse perioodi populaarseim maja Festivo. Neid on enim ehitatud Veskimöldresse ja Kakumäele

1996 – Raju Söödor alustas puitelementmajade ehitamist Eestis

Elementmaja sünniaastaks võib lugeda aastat 1996, kui eestlane Raju Söödor tarnis puitmaja elemendid Eestisse ja ehitas esimesed soome majad Veskimöldre elurajooni. Need majad olid üleüldse esimesed puitelementmajad Eestis, varem selliseid automaatliinil tehtud lahendusi Eestis ei pakutud. Soome tehase pikaaegne kogemus ja ajalugu andis Eesti inimestele kindluse puitelementide erakordses kvaliteedis. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et puitelemendi maaletooja Raju Söödor töötab senini oma ettevõttes Soome Maja peaehitusinsnerina. Ta on ehitusega tegelenud kogu maailmas juba üle 35 aasta.

Puitelementmajade kõrget kvaliteeti hindavad Baltimaades enim just lätlased

Aasta 2000 – Läti ja Leedu eksport

2000. aastal laiendas Raju Söödor puitelementmajade müüki ka Lätti ja Leetu. Puitelementmajad on lõunanaabrite hulgas väga hinnatud. Soome ehitusstandarditele vastav kvaliteet kuulub nende jaoks kõrgeimasse hinnaklassi. Soome kvaliteeti teatakse küsida ja puitelementmaju soovivad endale inimesed, kes hindavad just turu kõrgeimat kvaliteeti. Keskmiselt jõukam Läti majaomanik kivimaja enam puitmajale ei eelista, nagu teeb seda kohati veel Eesti klient. Seda trendi näitab ka Läti üksuse “Somu Maja” viimaste aastate plahvatuslik müügikasv.

Sonkajärvi oli kõige esimene puitelemente tootev tehas Euroopa Liidus, kes sai õiguse kasutada CE kvaliteedi märki

2000-ndad – CE-märk ja sertifikaadid

Aastatuhande alguses müüdi üha enam populaarsust koguvaid Sonkajärvel toodetud elementmaju kõikides suure võrgustikuga jaeketi K-Rauta ehituskauplustes üle terve Soome. Suure töövõidu tulemusel võideti aastal 2002 Savonlinna elamumessi peaauhind. Lisaks sai Sonkajärvi tehas 2004. aastal esimesena Euroopa Liidus tegutsevatest puitelemente tootvatest tehastest õiguse kasutada CE märgistust. See märgistus hõlmab kogu tootmisprotsessi kuni tarneni. 2006. aastal tootis Soome tehas juba ca 1600 maja.

Praegusele mastaapsele Peetri alevikule pani aluse just Soome Maja poolt ehitatud esimesed 100 maja

Aasta 2005 – Peetri küla ehitustegevus

Aastal 2005 pani Soome Maja aluse praegusele palavalt armastatud ja tihedalt asustatud Peetri alevikule. Varem tolleaegsel tühermaal suuremat ehitustegevust ei toimunud ja esimesed 100 Peetri kodu ehitati Soome Maja poolt. Ehitati nii korter-, paaris- kui ka eramaju. Peetri oli kaua aega elanike arvult Eesti suurim küla. Ehitusbuumi ajal küla elanike arv mitmekordistus ning aastal 2011 nimetati Peetri küla ümber alevikuks.

Uuesalu küla esimese 100 maja vundamendi põhjad on rajatud vana lennusadama angaaridest

Aasta 2006 – Uuesalu elamurajoon

2006. aastal laiendas Soome Maja oma ehitustegevust Peetri kõrval asuvasse Uuesalu elamurajooni, kuhu rajati samuti 100 maja. Ka ehituseks vajalikud ligipääsuteed rajas Soome Maja. Huvitava faktina võib välja tuua, et Uuesalu esimesed autoteed ja majavundamendid on suures osas rajatud tolleaegse lennusadama angaaridest.

Soome Maja on Eestis pereettevõte

2010. aastal liitus ettevõttega Raju poeg Simo Söödor, kes tänaseks on pereettevõtte tegevjuht. 2021. aasta algusest lisandus ettevõttesse ka Raju noorem poeg Robin Söödor, kes tegeleb projektide planeerimise ja eelarvestamisega. Peretraditsiooni jätkamine on ettevõttes väga olulisel kohal. Nii kannavad järgnevad põlved edasi samaväärset ausat ja ehedat ehituskvaliteeti, kui seda on pakkunud ettevõttele aluse pannud grand old man Raju Söödor.

Majatehasest valmismajade müüjaks

2012. aastal lõppes Soome tehases Finndomo ajastu, ettevõte sattus saneerimise alla ning moodustati Omatalo OY. Omatalo OY omandas Sonkajärvi majatehase Finndomo OY käest ning Omatalo omanikeks said Sinituote OY, Sonkajärvi vald ja ettevõtte võtmeisikud. Samal aastal valmis ka 25 000 maja. Aastal 2015 muudeti ärimudelit, mille keskmeks oli muutus majatehasest valmismajade müüjaks. Töötati välja ka ”võtmed-kätte” lahendus ning iseseisev müügikanal, tänu millele sai ettevõte pakkuda arendajatele ja majaehitajatele maja ehitamist võimalikult väikese vaevaga.

Aastal 2011 ehitas Soome Maja Oslo kesklinna 25 kõrgkvaliteeetset eramaja

1996-2021 Eesti esindus – Soome Maja

Aastatel 1996-2021 on Omatalo Eesti esindus Soome Maja müünud ja ehitanud puitelementmaju paljudesse riikidesse üle terve maailma, sealhulgas Rootsi, Norrasse, Islandile, Prantsusmaale, Venemaale, Valgevenesse, Ukrainasse, Leetu, Tšehhisse, Poolasse ja Reunioni saarele. 2012. aastal ehitati Peterburi äärelinna 20 eramaja. 2014. aastal saavutas edasimüük Lätis elementmajade turuliidri positsiooni, olles klientide jaoks konkurentsitult esimene puitelementmaja valik. 2019 alustas Soome Maja ridamajade ehitust Veskimöldre 2 elamurajoonis, mille arendused jätkuvad ka aastal 2021 ning mille puhul on ammutatud inspiratsiooni Uuesalu ridamajadest. Praeguseks on Soome Maja ehitanud Eestisse juba enam kui 1600 kodu.

Soome Maja lubadus oma praegustele ja tulevastele koduomanikele

Läbi aastakümnete on unistused oma majast ning sellest, kuidas seda ehitada, muutunud. Töötame pidevalt selle nimel, et klientidele parimaid lahendusi pakkuda. Soome Maja elementmaja on Sinu jaoks turvaline ja kindel investeering oma pere tulevikku. Puitelementmaja on teadliku kliendi maja, mille planeerimisel on Sul vabad käed, arvestamaks nii maja praeguste kui ka tulevaste elanike soovide ja vajadustega.