Meie majade suur eelis konkurentide ees on ehitamise paindlikkus, mille tagab eelkõige puidust väikeelemendi süsteemil baseeruv välisseinte konstruktsioon. Soome Maja kasutatavad elemendid on laiusega 900 – 2200 mm.

Väikeelemendil on suurelemendi ees palju eeliseid:

• Seinte paigaldus on ilma kraanata – elemendid on piisavalt kerged, neid saab paika tõsta ka käsitsi.
• Konstruktsioon on tugev – väikeelemendi puhul kasutatakse kokku kolmandiku võrra enam konstruktsioonipuitu, mis tähendab palju stabiilsemat ja tugevamat seina.
• Hea ligipääsetavus – suudame maju ehitada ka väga kitsastel ja keerulise ligipääsuga kinnistutel.
• Soodne transport – väikeelement ei nõua eritransporti. See annab võimaluse transportida maja väikeste kuludega sobivasse kohta.

Puitmajaks nimetatakse maja, mille kandev konstruktsioon on tehtud puidust. See tähendab, et maja välisseinad, kandvad seinad, vahelae- ja katusekonstruktsioon on tehtud puitmaterjali kasutades. Puitmaterjal võib olla erinevalt töödeldud ja eelnevalt vormistatud puit.

Kivimajaks nimetatakse sageli ka maju, mis on ehitatud erinevatest toorainetest kokku segatud plokkidest. Muuhulgas liiv, kips, vesi ja alumiinium. Traditsioonilises mõistes võib kivimajaks pidada näiteks betoonist valatud maju.

Levinumad puitmajad on:

• Puitelementmajad – kuivas tehase siseruumide kliimas toodetud seinaelemendid, mille konstruktsioon on puidust. Puidu vahele paigaldatakse soojustusmaterjal, enamasti vill. Vundamendi peal ühendatakse tehases valminud seinaelemendid üksteisega tihkelt millimeetri täpsusega kokku, mis tagab maja välisseina ülima soojuspidavuse. Ainukesena Eestis lisab Soome Maja seinaelementide välispinnale omakorda lisaülekattega tuuletõkkeplaadi, mis tagab maja välisseina absoluutse soojapidavuse.
  
  
• Puitmoodulmajad – tehases eelnevalt toodetud mitte-muudetavate kindlate mõõtudega toamoodulid, kus on enamasti tehtud ka juba osaline siseviimistlus. Enamasti on selliselt toodetud moodulite puhul hilisemate kohapealsete siseviimistluse muudatuste tegemine väga piiratud. Lisaks võivad ebakvaliteetse transpordi või keerulise ligipääsuga krundile toimetamise tõttu tekkida suuremate toamoodulite seintesse praod.
  
  
• Kohapeal ehitatud puitkonstruktsioonmajad – konstruktsiooni kokkupanemine toimub objektil, mitte eraldi tootmisliinil. Konstruktsiooni paigaldamisel mängib suurt rolli paigaldamistöödeaegne ilm ja temperatuur. Niiskes kliimas villa seina panna on riskantne, niiskus võib pääseda välisseina ja see võib omakorda halvendada olulisel määral seina kvaliteeti ja vähendada soojapidavust. Konstruktsioonide paigaldus nõuab lisaks ka rohkem aega. Enamasti on ka kasutatava puidu kogus kohapeal ehitatud puitkonstruktsioonmajadel väiksem kui tehases toodetud puitelementmajadel.
  
  
• Palkmajad – välisseinad on üksteise peale laotud täispalkidest. Eraldi soojustust ei ole. Palkmajade seinad üldjuhul ajaga kuivavad ja võivad vajuda kõveraks. Vajab pidevat palkide reguleerimist ja hooldamist.
  
  
• CLT (Cross laminated timber) on täispuidust plaat, mis koosneb vähemalt kolmest üksteise suhtes risti paiknevast liimpuitkilbist. Paneele soovitatakse paigaldada nii, et need oleks kaitstud ilmastiku mõjude eest. Kui CLT saab ehitustööde ajal märjaks, peab olema piisavalt aega, et see kuivaks sobiva tasemeni (4-20 kuud), vastasel juhul suureneb seente ja struktuuri lagunemise võimalus.

Levinumad kivimajad on:

• Kergplokkidest (nt Bauroc) majad – lähteained on peeneks jahvatatud kvartsliiv, portlandtsement, lubi, looduslik kips, vesi ja alumiiniumipulber. Olenevalt tootest ja tootja juhistest kaetakse väljast soojustusmaterjaliga. Plokkide soojapidavaks ja konstruktiivselt tugevaks tulemuseks on vaja leida väga hea spetsialist. Tihti esineb töös eksimusi, mida on hiljem kas võimatu või äärmiselt kulukas parandada.
  
  
• Fibo plokkidest majad – Fibo plokid on valmistatud kergbetoonist, mille lähtematerjalideks on erinevate kergkruusa fraktsioonide segu, tsement, liiv ja vesi. Kaetakse väljast soojustusmaterjaliga. Töö protsess on keskmisest ajamahukam. Elektrikaabelduse ja veetorude vedamine on võrreldes puitmajaga oluliselt keerulisem ja kulukam, kuna puuduvad spetsiaalsed avad, mis võimaldavad suuremat paindlikkust nende hilisemal ümbervedamisel ka kohapeal. Lisaks on sisepinna viimistlus samuti kallim kui teiste ehituslahenduste puhul.
  
  
• Columbia plokkidest majad – õõnsad betoonplokid, mis pärast ladumiset valatakse objektil betooni täis. Kaetakse väljast soojustusmaterjaliga. Elektrikaabelduse ja veetorude vedamine on taas tavapärasest keerulisem ja kulukam.
  
  
• Betoonelementmajad – betoonisegust valatud osaliselt õõnsad plokid, mis valatakse pärast ladumist betooni täis. Kaetakse väljast soojustusmaterjaliga. Maja ehitamise võimalustest üks kallimaid ja keskkonnale kahjulikumaid lahendusi. Elektrikaabelduse ja veetorude vedamine jällegi on tavapärasest keerulisem ja kulukam.

• Tehases toodetud puitmaja on kvaliteetne – süsteemne ja kuivades tingimustes tõhusale järelvalvekontrollile alluv tootmisprotsess tagab kvaliteedi.
  
  
• Tehases valminud puitmajal on olemas korralik projektdokumentatsioon – see loob eeldused kvaliteetseks teostuseks ja aitab vältida hilisemaid ebameeldivaid üllatusi.
  
  
• Soojapidavus ja helipidavus – puitmaja puhul on võimalik kivimajaga samaväärne soojapidavus saavutada mõõtmetelt poole õhema seinaga. Näiteks puitmaja konstruktsioon, mis on 250 mm paks, on soojapidavuselt sama, mis 500 mm plokksein. Selle arvelt saaks juba suurema maja ehitada. Soojapidavuse loovad seina puhul just erinevad kihid. Maja välisseina sisemine pind peab olema teistsuguste omadustega kui välispind, kuivõrd need osad on täiesti erinevates keskkondades. Maja sisepind peab suutma täielikult välistada võimaluse, et maja sisemine niiskus liiguks seina sisse. Välispinnal seevastu peavad olema materjalid, mis lasevad seinal tuulduda, et ilmastikuniiskus ei talletuks seinte sisse. Maja soojustuse kihtides on oluline, et sisepinnalt välispinna poole liikudes läheks materjalide tihedus väiksemaks, et tagada seina materjalide tuuldumine ja vältida niiskuse kogunemist seina konstruktsiooni sisse.
  
  
• Säilib aastakümneid– õigesti püstitatud ja korrapäraselt hooldatud maja säilib mitu inimpõlve. Vanimad, ligi 70 aastased puitelementmajad, asuvad tänaseni Tallinnas Vabaduse ja Rännaku puiesteel.
  
  
• Loodussõbralik – betoonitööstus on maailma suurim kasvuhoonegaasi tekitaja. Puitmajade puhul on CO₂ jalajälg keskkonnale mitu korda väiksem. Puit on puhas ja looduse enda poolt loodud taastuv ehitusmaterjal.

• Kiirus – puitmaja elementidena ehitades on võimalik ilmastikukindel (kilekattega katus, soojustatud välisseinad, avatäited ehk uksed-aknad juba olemasolevas välisseina elemendis paigas) maja saada püsti 3-7 päeva jooksul, plokkidest laotud maja seevastu keskmiselt 30 päevaga. Kiirus on oluline ennekõike ilmastikust tingitud võimalike kahjustuste ärahoidmiseks. Põhjamaises kliimas on niiskus ehitaja suurim murekoht.
  
  
• Professionaalsus – kvaliteetse puitmaja ehitamisega ei saa igaüks hakkama, selleks on vaja kogemustega professionaali, sest puitmaja puhul on äärmiselt oluline täpsus konstruktsiooni projekteerimisel, tugevusarvutuste tegemisel, kvaliteetse puidumaterjali valimisel jne. Ehitamisprotsessis on palju eksimisvõimalusi ning puitmaja ehitaja peab omama vastavaid oskusi, kogemust ning ka insenertehnilisi teadmisi, et maja tuleks kindel ja vastupidav. Ühes tükis kokku pandud välisseina elemendid on ka kohe õiges mõõdus ja vastavad kõrgeimatele ehitusnõuetele. Kivimaja puhul oskab seevastu seinad üles laduda pea igaüks, kellel on tahtmist ja jaksu. Kuid peab arvestama, et seinal ja seinal on siiski vahe. Kivimaja puhul on küll  võimalik väheste oskustega laduda püsti sein, aga kui soovitakse seina, mis on tehniliselt korrektne, soojapidav, viimistletav, vastupidav ja sirge, siis on vaja juba professionaalset ladujat. Neid on aga raske leida ning tihti ilmneb oskamatus kliendi jaoks alles siis, kui seinad on juba suuremas osas püsti ning materjal ära kasutatud. Sealt tagasiteed enam pole ja vigade parandus on enamasti üsna kulukas.
  
  
• Pika ajalooga ehitusviis – puidust maja ehitamine on üks vanimaid ehitusviise.
  
  
• Hoone püstitus – on ehitusplatsil kiire ja efektiivne, minimeeritud on halva ilma poolt tingitud kahjulikud mõjud.

Puitelementmaja ning CLT-maja on mõlemad puitmajad, kuid ehitusprotsessis on olulised erinevused, millega maja ostjal kindlasti arvestada tuleks, et hilisemaid probleeme asjatundmatusest vältida. Suurim erinevus ning puitelementmaja eelis CLT-maja ees on paigalduskindlus. Kui Soome Maja puitelemendid toodetakse kuivas tehases, pakitakse ilmastikukindlasse kilesse ning paigaldatakse vaid eelnevalt ülekontrollitud sobivates ilmastikutingimustes, siis CLT saab ehitustööde ajal peaaegu alati märjaks! Sel juhul peab olema piisavalt aega, et see kuivaks sobiva tasemeni, vastasel juhul suureneb seente ja struktuuri lagunemise võimalus. Kuivamise ajaks on uuringute järgi soovitatud alates 4 kuust kuni isegi 20 kuuni, mis tähendab olulist ajalist viivitust maja ostjale.

CLT-majade kohati keerukatest paigaldustingimustest ning ohtudest loe:

– Tallinna Tehnikaülikooli doktor Villu Kukk`e doktoritöö – Kukk, V. (2022). Hygrothermal Criteria for Design of Cross-Laminated Timber External Walls with Ventilated Facades [TalTech Press] – https://doi.org/10.23658/taltech.33/2022

– Või Taltechi lehelt:
https://taltech.ee/uudised/doktoritoo-millega-tuleks-arvestada-clt-paneelidest-maju-ehitades

Majade soojustuses on väga olulisel kohal kihilisus. Kihiline välisseina konstruktsioon tagab kvaliteetse ja soojapidava sisekliima. Soome Maja puitkonstruktsioon välissein on küll oma olemuselt liimpuittaladest koosnev raamistik, kuid selle erinevad soojustuskihid annavad majale nullenergiamaja omadused.

Konstruktsiooni puhul on kihilisus äärmiselt oluline, sest iga kiht täidab oma eesmärki.

Kõik, kellele meeldib väljas sportida või lihtsalt aktiivselt aega veeta, teavad, et kui panna selga paks jope, siis on alguses palav ja pärast külm. Kihiline riietus seevastu tagab mõnusa enesetunde, sest esimene kiht kogub niiskust, teine peab sooja ja kolmas kaitseb välismõjude eest.

Sama loogika kehtib ka majade puhul. Seina välispinna puhul, kus on oluline tuulekindlus, kasutame Isover RKL Facade`i soojustusplaate ning tuuletõkkekipsi. See tagab konstruktsiooni sisese villa tuulutuse, kuid samas hoiab maja suurema tuule puhul soojas. Erinevate omadustega villad täidavad erinevat eesmärki. Seetõttu peab soojustus minema välispinnast sisepinna poole liikudes tihedamaks. See tagab võimaliku niiskuse väljatuuldumise.

Sisemine aurutõkkekile on spetsiaalse omadusega, lastes niiskust seina seest välja, kuid mitte sisse. Sisemiseks kipsiks on valitud ülitugev betoonsegukips, et välisseina oleks võimalik kinnitada nii köögikappe, riiuleid kui ka televiisorit, seda kõike seinakonstruktsiooni või soojustuskihte kahjustamata.